Heeey-hey baby!!!

Mina ikka ei suuda oma lubadusi pidada -.- Ikka postitan heal juhul ühe postituse kuus - seda ka ainult heal juhul. Kuid ma igaks juhuks ei luba uus aasta lubadusena, et hakkan korralikult blogi pidama. Korduvalt olen juba lubanud ja ega nüüd need uue aasta lubadused siis millegipärast võimsamad oleksid, et nüüd kohe kõik muutukski :) Iga päevaga saan vanemaks ja äkki saan siis targemaks ning oskan oma aega planeerida nii, et jõuan kõik ilusti ära tehtud. Ajaplaneerimisega olen mina alati hädas olnud, aga täna on mingi erakordne päev olnud. Sõitsin täna Tallinna ning ma isegi ei pidanud Tartu rongijaama jooksma, sest ma sain ühikas kõik omad asjad õigeks ajaks ära tehtud ja sain mõnusalt kõndida hommikuse pakasega rongijaama. Lisaks sellele olen üldse igale poole õigeks ajaks jõudnud. Minust võib veel parem inimene saada ;)

Mõni võib ju arvata, et ma tegin koolist täna niisama poppi, aga põhjus oli ikka päris tähtis - käisin riigikogus Ene Ergmaga lõunasöögil. Arvate, et valetan ja ajan niisama pada - ausõna, ei aja. Eelmise kuu lõpus toimus Lahe Koolipäev (mis oli tõepoolest lahe) ningseal tunnustati Häid Eeskujusid. Minul õnnestus saada viieteist Hea Eeskuju hulka, kes lähevad järgmisel aastal Stockholmi kruiisile üht lahedat päeva veetma mere peal ning nende viieteist hulgast olin veel 5 parima hulgas, kes said Ene Ergmaga lõunasöögile. Kas polnud mitte väärt üht popipäeva? ;) Lühikokkuvõte päevast: enne lõunasööki shoppasin oma kõhu tühjaks (mis sest, et külastasin ainult Stockmanni, kuid ikkagi shoping :D), siis seiklesin trammidega ringi, kuna mul õnnestus valele trammile minna, lõunasöök heade eeskujudega ja Ene Ergmaga ning bussisõit Tartusse tagasi. I can say, that it was successful day ;)

Üldse on mul mingi teema nende viie parima hulka sattumisega. Mitte et see halb oleks - Tulevikutalendi konkursil, kuhu ma ka kandideerisin, sain ma viie nominendi hulka. Sain isegi teleekraanile särada :D Äkki siis see polnudki õnnelik juhus, vaid ma tõesti olen midagi ühiskonna ja teiste jaoks ära teinud. Vähemalt on minust plekk maha jäänud ja seda igasuguste imevahenditega välja küll ei saa ;)

Plekk plekiks, aga minu arvutiaku hakkab tühjaks saama.. Hea põhjus, miks siinkohal lõpetada oma blogi postitus ;) Hehe, loll on ju see, kes vabandust ei leia :D

Igal sõnal on tagajärg. Sa ise ei pruugi taibata, kuid valesti sõnastatud laused võivad mõne inimese hinge sööbida nii, et neid sealt enam kunagi välja ei saa.

Mari-Liis

Tipa-Tapa 2012 :)

Kuidas tunne on? Tunne on mega.. Või siis natuke väsinud olemine, aga see-eest motivatsioon on laes :) Ideid aina tuleb ja tuleb. Täna on siis teine päeva siin ning lõpuks on meil vaba aega piisavalt. Muidu on koguaeg tamp taga. Eile saabusime siia enne nelja ning asusime seiklusrohkele otsingule - kus asub Tapa kool?! Kahjuks või õnneks polnudki koolimaja nii kaugel ja leidsime selle üles ilma kordagi ära eksimata. Nimed ära registreeritud, suundusime oma uude magamistuppa, mis-oh üllatuseks- oli klassiruum. Need 2 ööd, mis me siin veedame, magame kahekesi ühekohalisel õhkmadratsil ning kuna esimene öö oli edukas, siis peame üle elama ka tänase öö. Igatsen juba oma ühika voodit. Eilsest päevast rääkides, siis eilne möödus imekiiresti ja üllatavalt hästi. Meid jagati gruppidesse ja nii saime alustada oma toimetuse tööd. Igatahes mina olen enda rühmaga väga rahul. Algselt küll räägiti üldist infot ajakirjanduse kohta, mida ma juba teadsin, kuid tore oli meelde tuletada ja see kõik andis nii palju juurde. Vahel on vaja lihtsalt meelde tuletada seda, mis sulle tõeliselt huvi pakub ja ma võin öelda, et ajakirjandus on tõesti üks nendest aladest, mis on mulle hingelähedane.

Õhtune programm möödus lustides ja mängides. Kell 1 öösel mängisime veel jalgademängu, kuid mina olin selleks ajaks juba nii ära kustumas, et tahtsin vaid pikali heita. Kell 2 siis saimegi jalad n-ö seinale visata ja puhkama hakata. Magamisest oli aga asi kaugel. Iga natukese aja tagant tegin silmad lahti - kas siis keegi pani tule põlema, lärmas või siis oli külm. Kuid on magatud hullemaski olukordades, see oli käkitegu.

Tänane päevgi on möödunud suurepäraselt. Ausõna, ma ei ilusta midagi. Mulle lihtsalt tõsiselt meeldib siin. Ma tunnen, et see on midagi, mida ma hästi oskan :D Suurem osa päevast möödus toimetusega koos artikleid välja mõeldes ning külalisesinejaid kuulates - külla olid meile tulnud ajakirjanikud Vabamäe ja Jõesaar. Pärast seda algas aga raske töö - pidime hakkama kirjutama oma artiklit. Mina meisterdasin valmis arvamusloo energiajookide kahjulikkusest - miks mina ei poolda selliseid imejooke. Võin öelda, et jäin oma artikliga rahule. :)

Blogi kirjutan praegu kuskil nurgatagusel diivanil istudes, sest mul on sotsialiseerumiskriis - lihtsalt pole jõudu enam suhelda. Terve nädal ühikas suhtlemist 24 tundi ööpäevas ja nüüd terve nädalavahetus ka. Mitte, et mulle suhelda ei meeldiks. Vahel on vaja aega enda jaoks ka ja natuke lasta oma suukesel puhata.

Nii palju siis meedialaagrist. Ees on veel homne päev ning siis selleks aastaks see läbi ongi. Mina olen ülimalt rahul ja ei kahetse siiatulemist. Järgmisel aastal jälle! ;)

Pidin lisama siia Emma nalja ka:

Kaks tomatit lähevad üle tee ja üks jääb siis auto alla. Teine tomat karjub: "Ketšup!!" :D

Mari-Liis

Don't ever say never

Täna on vaikne laupäev - minu jaoks vähemalt.. Istun ühikas ja olen õnnelik, et homme on pühapäev :) Homme peaks veel Janika Tartusse tulema, nii et siis saab toredat aega ka koos temaga veeta ja muljetada, mis sest, et me juba täna rääkisime skype's peaaegu et tund aega ja muljetasime nii palju kui sai. ;) Tore on teda ikka näha peale nädalast mittenägemist :D

Vahel ma mõtlen, et kui keeruliselt on tegelikult üles ehitatud kogu see maailm. Kogu universum. Kuidas planeedid tiirlevad ümber päikese ja pöörlevad ümber oma telje? Täitsa imekspandav eks? :D Kuid kõige keerulisem selle kõige juures on inimene ise. Me võime tundma õppida inimese anatoomiat, aga õppida tundma iga indiviidi mõttemaailma? See tundub juba kõrgem filosoofia olevat. Eks küll psühholoogid töötavad selle kallal, et inimest paremini vaimselt mõista, kuid ega nad ei leia kunagi päris õiget lahendust inimese mõtetele ja tema vaimsele poolele. Mõelge kui tore oleks lugeda teiste inimeste mõtteid. Mitte kunagi ei peaks oma pead vaevama sellega, mida sinu vestluskaaslane tegelikult tahaks öelda või mida ta tegelikult sinust arvab. Pika peale muutuks see küll tüütuks, aga alguses oleks see ülimalt vahva. Võiks ju olla selline nupp, mille sisselülitamisel suudan ma inimeste mõtteid lugeda ning kui ma enam seda teha ei taha, siis lihtsalt tõmban mõtetelugemise juhtme seinast välja ja ongi kõik. Küll siis oleks huvitav ja suhteliselt igav elu mul. Mitte miski ei tuleks mulle üllatuseks - ma oleksin ju nagu mõtete lugeja. Võib-olla saaks sellest mu tulevane elukutsegi :) Unistada on mõnus...

Mingi aeg tagasi tegi keemia õpetaja avastuse - ma oskan hästi esineda ja mul on isegi tugev hääl, mis selleks sobib :) Seda oli küll positiivne kuulda, mis sest, et tema ju ei teadnud, et ma olen päris mitu aastat tegelenud näitlemise ja esinemisega. Ega ma siis keemia tunnis esineda saa - ma esinen ikka seal, kus ma tunnen end mugavalt ja jagan asja ;) Mitte et ma keemiat ei jagaks, vahel ikka jagan päris palju kohe :D

Mul viimasel ajal mõte ei jookse, mitte midagi pole kirjutada.. Ma isegi ei tea, mis tänase postituse mõte on? :) Lihtsalt tundsin, et olen kohustatud midagi kirjutama. Kuid ma arvan, et ega ma midagi enamat küll enam oma ajukoobasest välja ei ime. See tähendab aga seda, et ma parem lõpetan siinkohal. ;)

On ainult üks kohustus: olla õnnelik!

Mari-Liis